17.04 korraldas lasteaed Meelespea Haabersti lasteaedade lastele esmaabi võistluse, kus osalesid meie lasteaiast kuus Lepatiinu rühma last. Tegemist oli erilise sündmusega, sest tähistati juba 20. aastat, mil esmaabi õpetatakse Haabersti lasteaedades! Võistlusel lahendasid lapsed kolm erinevat õnnetusjuhtumit. Iga ülesanne pani proovile laste teadmised ja oskused, mida nad olid eelnevalt õppinud. Lisaks korraldati neile lõbusaid ja kaasahaaravaid mänge. Kõik võistkonnad said tunnustuse ja kaasa toredaid kingitusi. Sündmus andis lastele suurepärase võimaluse näidata, kui osavad ja julged nad on ning kuidas nad meeskonnatööd teevad. Aitäh Lepatriinu rühma õpetajatele, kes lastele esmaabi õpetasid. Käes on kevad ja koos lastega aknalauale pottidesse külvatud seemnetest on nüüd suured taimed kasvanud. Herned, roheline sibul, till ja salat sobib juba süüa. Osa rühmi kasvatab taimi emadele emadepäeval kinkimiseks. Meie õuealal olev kasvuhoone sai uute pottidega sisustatud ja oli ka õige aeg! Käsnkõrvitsa taimed on nii suured, et need tuleb ringi istutada kasvuhoonesse. Sinna saavad lapsed istutada tomati ja kurgitaimed. Kevadine taimekasvatus on täies hoos! Lasteaias oli külas Prügihunt. Õppeprogrammi eesmärk on tõsta keskkonnateadlikkust, õpetades lastele eakohaselt jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist ja ringmajanduse põhitõdesid, sealhulgas tutvustada mereprügi probleemi ning selle vältimise ja vähendamise võimalusi. Lühikese sissejuhatuse järel said lapsed ise praktikas proovida, kuidas neile räägitu meelde jäi. Lastele korraldati prügi sorteerimise mäng. Tubli osalemise ja kaasamõtlemise eest said kõik lapsed Prügihundilt kingituseks keskkonnateemalise töövihiku, kus saab värvida pilte ning lahendada ristsõnu. Õuesõppepäev tähendab seda, et sellest ajast alates viiakse rohkem õppetegevusi lastega läbi õues. Tänasel päeval toimus õues palju huvitavat. Krõlli lapsed otsisid koos Lotte rühma lastega õuest värvilisi mune ja hiljem said lapsed kriitidega õpetaja joonistatud mune kaunistada. Mesimummi rühma lapsed vaatasid peeglitega puuvõrasid ja taevast. Peeglite ja päikese abil püüdsid lapsed ka tähti kirjutada. Maastikurobotiga äratati putukaid ja loeti nimekaartidelt nende nimesid. Lisaks mängiti laste lemmik liikumismängu "Rebane ja linnud". Mõmmi rühma lapsed käisid jalutuskäigul ja otsisid ümbrusest hobukastanit. Lapsed uurisid luubiga puukoort, vaatasid, kes elab koore all? Eriti vaimustas neid puukoorelt sipelgate leidmine. Naerusuu rühma õpetajad kutsusid lapsed jalutuskäigule ja korraldasid seal fotojahi „Otsime kevadet“. Ritsikate rühma lapsed tegid õues kividega arvutamist, uurisid luupidega loodust ja putukaid, panid istutuskasti kasvama sibulad. Tibu rühma lapsed õppisid maastikurobotiga sõitma ja juhtisid seda linnukeste juurde. Timbu-Limbu rühma lapsed uurisid õues luupidega mänguväljakul erinevaid pindasid - liiva, puukoort, käbisid, rehve ja muru. Liiv tundus lastele kõige huvitavam. Tähe-Täpsi rühma lapsed tegid Sphero palliga värvimist. Tulemuseks saadi ilusad kirjud munad. Päev oli lastele põnev ja meeldejääv! Lektor rääkis lastele tervislikust toitust, mis on hammastele kasulik ja mis kahjulik. Lapsed said teada, mis on happerünnak ja kuidas hammastesse tegelikult augud tekivad. Lektor tutvustas lastele viit reeglit, mis on olulised hammaste tervisele. Need on tervislik toitumine, vee joomine, toidukordade vahel pauside pidamine, hammaste pesu kaks korda päevas ja hambaarsti regulaarne külastamine. Lapsed said hammaste mulaaži peal suure hambaharjaga hammaste õiget harjamist harjutada ja proovida elektrilist hambaharja. Lõpetuseks anti kõigile lastele tunnistus koolituse läbimise kohta ja hambapesupäevik. Lastele ja õpetajatele loeng väga meeldis. Tervisepäeva tähistamiseks oli lasteaia õuealal neli punkti, kus õpetajad viisid läbi erinevaid tervisega seotud tegevusi. Muusikapunktis võimlesid ja tantsisid lapsed muusika saatel. Neid juhendasid muusikaõpetajad Helina ja Lia. Liikumispunktis tegutses lastega liikumisõpetaja Georgi. Toimus väike teatevõistlus võimlemisrõngastega. Meelerahupunktis sai teha rahulikke hingamis- ja keskendumisharjutusi ning õpetajad Nele ja Helen rääkisid erinevatest emotsioonidest. Toitumispunktis küsis õpetaja Tiina laste käest, mis toidud neile maitsevad kõige rohkem ja kas see on tervislik toit? Lapsed mängisid mängu „Söödav või mittesöödav“. Lõpetuseks said kõik süüa porgandit, mis maitses õues eriti hea! Lastele meeldis väga tervisepäeva hommikupoolik. Kuna veepäev oli sellel aastal laupäeval, siis räägiti esmaspäeval, 24.03 lastega vee tähtsusest meie elus, tehti katseid ja mõõdeti vee hulka. Vesi on oluline ka taimede kasvamiseks. Mesimummi rühmas said lapsed rõõmustada, et aknalaual õitseb juba hernes ja kaunadki on küljes. Nüüd on lastel küsimus, millal herneid saab süüa? Meil on hea meel, et mulda pandud kuus käsnkõrvitsa seemet on kasvama läinud ja esimesed idulehed juba mullast välja tulnud. Rühmades on ka vaatlustabelid, et koos lastega jälgida ja ülesmärkida, kuidas taim kasvab. Kõik rühmad said mulda panemiseks erinevaid seemneid, et meil oleks aprillis juba roheline aknalaud, kust saab supi peale tilli ja sibulat ning prae kõrvale salatilehti võtta. Mesimummi rühmas on vaasis erinevad viljapuude oksad, et koos lastega jälgida lehtede ja õite ilmumist. Osaleme käsnkõrvitsa kasvatamise kampaanias. Käsnkõrvits on üheaastane kõrvitsaliste sugukonda kuuluv väga dekoratiivne ronitaim. Ta pärineb troopilistelt aladelt ja sellepärast saab seda Eestis kasvatada ainult kasvuhoones. Lasteaiale anti kuus Luffa seemet ja viidi läbi koolitus, kuidas seemet ettevalmistada, idandada ja taime kasvatada. Seemned jagasime erinevatesse rühmadesse, et kasvatajaid oleks rohkem ja võimalus, et osa seemneid ikka kasvama lähevad. Mais, kui ilmad soojemad, saame kasvama läinud taimed istutada ringi kasvuhoonesse. Sügisel loodame valminud viljast saada pesunuustiku. Vaimse tervise vitamiinikuur koosneb viiest teemanädalast, mille ajakava on järgmine: HEAD SUHTED 17.-23. veebruar UNI JA PUHKAMINE 24. veebruar-2. märts TASAKAALUSTATUD TOITUMINE 3.-9. märts LIIKUMINE 10.-16. märts MEELDIVAD EMOTSIOONID 17-23. märts Heade suhete nädalal vesteldi Lepatriinu rühmas lastega mis teeb tuju heaks, kas heatujuline inimene on sõbralikum, millises tujus võiks olla laps lasteaias, millised omadused aitavad luua häid suhteid jms. Tantsiti laste suurt lemmiktantsu "Aram sam sam"- see tegi tuju heaks ja vaadati armsaid ja naljakaid videosid: kassid ja merisead, mis mõjus samuti väga tujutõstvalt. Lastega räägiti abivalmidusest. Lapsed arvasid, et abivalmidus on see kui nendele, kes ei jaksa süüa teha, teeme süüa, nt vanaemale või vanaisale; ulatame kõrgelt asju, kui keegi ei saa kätte; hoolitsen haige õe eest, viin talle juua ja rohtu; aitan sõpru, kui nad on kurvad; ei viska prügi maha, nätsu ei viska maha; ei tallu muru maha; loodusele peab andma süüa ja juua; linde saame aidata; putukatele saame kodu teha (putukoahotell). Mesimummi ja Ritsikate rühmas panid lapsed kirja päeva jooksul tehtud heateod. Sipsiku rühmas arutlesid lapsed, et heategu tähendab olla sõbralik, teha pai ja kalli, öelda häid sõnu jne. Räägiti emotsioonidest ning imiteeriti neid. Arutleti, kuidas me saame aru, et kaaslasel/sõbral on minuga tore. Lapsed rääkisid, millised mängud lasteaias neile enim meeldivad ning mis teeb tuju heaks. |
Arhiiv
April 2025
|